Loading ...
 
Jälgi meid: Arhiiv 2013 (1) Arhiiv 2012 (6) Arhiiv 2011 (23) Arhiiv 2010 (21)
| Jaga
PRINDI

Koerteregistri uus varjupaikade keskkond

05.04.2011

Koerteregister on loonud uue keskkonna loomade varjupaikadele, et aidata igati kaasa kodutute koerte probleemi vähendamisele ning leida varjupaiga loomadele hoolivaid omanikke. Uus keskkond lihtsustab varjupaikade tööd, sest kõik andmed ja info, mis loomaga seotud on, salvestatakse ühte programmi. See võimaldab omakorda koguda ning analüüsida statistilisi andmeid varjupaikadesse sattunud loomade kohta.

Tänaseks on Koerteregistri varjupaiga programmiga liitunud 5 varjupaika: Pärnu, Viljandi, Võru, Valga ja Virumaa. Kutsume ka teisi varjupaiku Koerteregistriga liituma, võtke meiega ühendust info@koerteregister.ee.

Alates 1. aprillist märgistatakse kõik nimetatud varjupaikadesse sattunud ning uuele omanikule minevad koerad mikrokiibiga ning registreeritakse Koerteregistris. See aitab ennetada hulkuvate ning kodutute koerte probleemi ja kaduma läinud loomad leiavad kiiremini tee tagasi koju. Samuti ei saa tänu mikrokiibile loomi enam lihtsalt hüljata, sest võimaldab hoolimatut omanikku vastutusele võtta.

Kõik uut kodu otsivad koerad avaldatakse Koerteregistri kuulutuste rubriigis "otsib kodu", mille abil leiavad loodetavasti paljud neljajalgsed sõbrad endale uue hooliva omaniku. Koera kadumise korral tasub aga omanikul  jälgida, ega kadunud lemmik pole varjupaika sattunud, seda saab samuti kuulutuste lehel teha.

Oleme uuendanud ning täiendanud Koerteregistri kuulutuse lehte ka Koerteregistri kasutajatele. Nüüd saab Koerteregistris avaldada lisaks  kadunud-leitud kuulutustele müügi-, paaritumis- ja loovutamiskuulutusi. Uuri lähemalt Koerteregistri kuulutuste alt.
kuulutused

Virumaa varjupaik suletakse- aita loomadele uus kodu leida

04.04.2011

Alates 1.maist lõpetab tegevuse Virumaal Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asusvarjupaikade MTÜ Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.

Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.

Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1.maiks endale kodu leidnud jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus, seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi koduigatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui mujal varjupaikades vähendada.

Allikas: Varjupaikade MTÜ

Kampaania koerte/kasside kastreerimiseks ja steriliseerimiseks

17.03.2011

Eesti Loomakaitse Selts on algatanud väga vajaliku els logokevadkampaania, mille raames on loomaomanikul võimalik oma koer või kass steriliseerida/kastreerida. Kampaaniaga on liitunud 50 kliinikut üle Eesti, paljudes neist on protseduuridele soodushinnad. Registreerimine operatsioonidele toimub vahemikus 28.02 – 31.03.2011 ja operatsioonid toimuvad 21.03-15.05.2011.

Kampaania eesmärgiks on juhtida ühiskonna tähelepanu lemmikloomadega seonduvatele probleemidele ning tõsta inimeste teadlikkust loomade heaolu parandamiseks. Lisaks kutsub kampaania inimesi üles oma lemmiku eest paremini hoolitsema, neid steriliseerima/kastreerima, et ennetada hulkuvate loomade arvu kasvu ja soovimatutest järglastest vabanemist julmal viisil. Samuti aitab see vähendada hulkuvate loomade arvu tänavatel. Registreerimine operatsioonidele toimub Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel www.loomakaitse.ee.

Koerte ja kasside steriliseerimine ja kastreerimine on üks tõhusmaid ennetusmeetodeid hoidmaks ära tuhandete soovimatute järglaste sündi, tänavale sattumist ja ennetada loomade väärkohtlemist.


Allikas: Eesti Loomakaitse Selts

Vaadake, kas teie sobite koera- või kassiomanikuks

14.03.2011

Maailmas oleks  vähem hüljatud või õnnetuid loomi, kui kõik inimesed teaksid, kui suurt hoolitsust nende lemmikloomad tegelikult vajavad. Niisiis, kes ei tohiks koera võtta ja milliseid vigu lemmikloomade omanikud kõige enam teevad?

1. Lemmikloom võetakse spontaanselt

koerkass.jpg
        Foto: Panther Media/Scanpix

See on suur viga, sest loom ei pruugi sobida pereliikmete või ka teie elustiiliga. Võimalik, et teil pole üldse aimu, mida kooselu kassi või koeraga tähendab kirjutas Tarbija24 aiaportaal Aed ja Kodu.

Kuidas seda viga vältida? Andke endale aru juba enne looma võtmist, et seda otsust ei saa uisapäisa teha: te seote end 10-15 aastaks, samas on igal loomal on omad vajadused, iseloom ja käitumine, mõned neist tulenevad tõust. Ja kui mõni teie sõber soovib äkkotsuse ajel endale lemmiklooma võtta, siis tooge ta kiiresti maa peale tagasi, eriti kui teate, et see pole tema südamesoov.

2. Loomale ei õpetata kuulekust

Kui loomale ei õpetata juba kutsikana reegleid ja head käitumist, siis kujunevad tal nagu inimeselgi kergelt välja halvad harjumused, mida on hiljem raske ümber õpetada. See on sama raske, kui suitsu- või viinameest karsklaseks muuta.

Seega tuleks juba enne koertekooli minekut õpetada oma kutsikale lihtsaid käsklusi (nt istu, seisa). Ametlikku koolitamist võiks alustada siis, kui kutsikas on kahekuune. Kõige paremini võtab koer õppust kuni neljakuuseks saamiseni. Nagu inimestel soovitakse üha enam elukestvat õpet, käib see ka koerte kohta. Igatahes võiks teie koer käia iga mõne aasta tagant «täienduskursustel», kui teie kodukandis on selline võimalus olemas.

3. Järjekindluse puudumine

Kui üks pereliige lubab koera õhtul voodisse, samas kui teine karistab koera selle eest, on teie lemmik segaduses. Sellise kohtlemise tulemusel hakkab loom kindlasti halvasti käituma. Kuidas seda viga vältida? Tehke kindlaks, et iga perekonnaliige teab reegleid ja ka järgib neid. Loomad käituvad üllatavalt hästi reeglite järgi, kui need on alati ühesugused. Te ei taha, et kass hüppab teile käe külge? Te soovite, et koer istuks enne maiuse saamist? Sel juhul tehke nii, et need reeglid ja käsud alati ja iga pereliikme puhul kehtiks.

4. Liiga palju põhjuseta jagatud maiustusi

See on viga, sest treening ja koolitus kaotab koera jaoks väärtuse, kui ta saab maiustusi või kiitust niisamagi. Seda viga saab vältida järgmiselt: vaadake maiustust kui rahatähte, mille annate loomale hea käitumise eest. Määrake maiustustele erinevad väärtused. Näiteks olgu kuivtoidu väärtus üks euro, kanatükk viis eurot, suitsuvorst 10 eurot. Tuleb aga meeles pidada, et mitte kogu aeg ja iga hea käitumise eest ei tohi tasu maksta. Kui head asja saab liiga palju ja kergelt, väheneb selle väärtus. Nii võib tekkida olukord, kus teie koer ootab kogu aeg suitsuvorsti ning ei näe selles enam tasu hea käitumise eest.

5. Vähe kokkupuuteid inimeste ja loomadega

Miks see on halb? Kui koer pole kutsikana võõraste inimeste ja loomadega kokku puutunud, võivad tal tekkida hiljem hirmud ja agressiivsus.

Kuidas seda vältida? Vii kutsikas juba väiksena «seltskonda», et ta puutuks kokku ka võõraste inimestega, kohtuks lastega, näeks teisi loomi ja kogeks võõrast keskkonda. Sel juhul harjub ta samm-sammult võõraste inimeste ja kohtadega ning tulevikus see teda enam ei hirmuta. Kõige õigem on koerale tutvustada võõrast maailma ühe kuni kolme kuu vanuses, kassipojad peaksid «sotsiaalset koolitust» saama enne kahekuuseks saamist.

6. Vähe liikumist

Kui koer ei saa vajalikul määral liikuda ja joosta, väljendub energia ülejääk meeletus haukumises, hüppamises või vaenulikus käitumises.

Seda tuleks kindlasti vältida: jalutage iga päev oma koeraga vähemalt kaks korda päevas ja mõlemal korral vähemalt 30 minutit. Nii nagu linnud lendavad ja kalad ujuvad, vajavad koerad kõndimist-jooksmist. Iga koer peaks vähemalt 40 minutit päevas saama aktiivselt liikuda ja oma keha treenida. Igal koeraomanikul tuleb teada, et koerad vajavad rohkem liikumist kui inimest. Kassi ei saa jalutama viia, kuid selle asemel tuleks talle pakkuda kaks korda päevas 10-20 minutit aega mängimiseks (ehk et mängige oma kassiga enne tööle minekut ja pärast töölt tulekut).

7. Loomal puudub võimalus «vaimu treenida»

Igavlevad ja tegevuseta toas istuvad loomad põhjustavad rohkem probleeme ja käituvad halvasti. Lahendus: pakkuge loomale tegevust, kus ta peab ka oma tarkust kasutama. Näiteks võib koerale anda ülesandeks oma toitu «jahtida». Peitke toit erinevatesse kohtadesse (nt aeda) ja laske tal see üles otsida. Või pange toit mõnda lahtikäivasse mänguasja, millega tuleb tal enne veidi vaeva näha. Kassi saate meelitada tegutsema ja elurõõmsamaks muuta, kui panete näiteks akna taha linnu söögimaja, mida tal on võimalik jälgida ja siis end jahimehena tunda.

8.  Loom jäetakse liiga kauaks üksinda

Suhtluse ja partnerluse puudumine tekitab loomas ärevust ja halba käitumist.
Reegel on: ärge jätke oma kutsikat üksinda kaheksaks tunniks. Kui koer on väike, aga teie olete pika päeva tööl, peaks keegi teda vahepeal vaatamas käima või temaga tegelema. Samas peab koer kohe väiksena õppima mõne tunni üksi olemist. Harjutamine võiks ühe nädala jooksul välja näha nii: pange kutsikas kasti, mis on esimesel korral teist sammu kaugusel, seejärel viige järgmisel korral kast veel kaugemale, ülejärgmisel veel rohkem jne. Nii harjub koer ka üksi toas olema. Kindlasti peaks keegi päeva jooksul koera vaatamas käima, samuti tuleks anda talle üksioleku ajaks mõni mänguasi vms. Erinevalt kutsikast võib kassipoja jätta kauemaks üksi, kuid ka neil peavad olema mänguasjad vms, millega üksioleku ajal tegelda ja end lõbustada.

9. Kodu ei ole loomasõbralik

Kui kassil ei ole korralikku pissikasti, kasutab ta paratamatult vaipa. Koer, kellel pole oma mõnusat magamisaset, tükib teie voodisse. Seega, kui olete kassi- või koeraomanik, peab teie kodu olema ka tema kodu ning seal peavad olema asjad, mis on teie lemmikule vajalikud.

Kassil peab kindlasti olema oma pissimiskast. Teadke, et kass ei taha kõndida pikka maad kastini kas vannituppa või majas kuhugi veel kaugemale, vaid asetage tema kast(id) kuhugi vaiksesse kohta. Arvestage, et kassile ei meeldi õhuvärskendajad või tugevad parfüümid, seega kasutage avatud kaste ning lõhnastamata liiva. Samuti ootab kass, et te iga päev tema kasti puhastaksite. Koerad ei ole õnneks nii nõudlikud kui kassid, kuid hea oleks, kui korjate nende väljaheited aias siiski regulaarselt kokku.

Teadke, et nii kassid kui ka koerad vajavad kohta, kus nad saavad lõõgastuda ning tunda turvaliselt. Koer vajab oma magamiskohta nagu teismeline oma tuba. Tehke koerale oma ase ning tagage, et pereliikmeist keegi ei tüüta koera sel ajal, kui ta seal on. Kassidel on kombeks ronida võimalikult kõrgele, seega tehke kassile oma koht, kust tal avaneks ka vaade aknast välja.

10. Lemmiklooma karistamine

Miks see on viga? Te võite arvata, et teie Muki teab, et karjute ta peale seepärast, et ta võttis laua pealt toitu, kuid koer ei seosta seda karjumist oma tegevusega.

Reegel on: mitte kunagi ei tohi koera füüsiliselt karistada! Nii õpib ta vaid teid kartma. On aktsepteeritav, et sunnite või ehmatate koera halba käitumist lõpetama, kuid seda ainult siis, kui tabate ta teolt. Kui annate siis konkreetsed käsklused «ei!» või «maha!», saab koer aru, et see on seotud tema hetketegevusega ning et teile see ei meeldi. Karistus peab toimuma samas keskkonnas. Kui soovite õpetada koera või kassi mis tahes esemest või tegevusest eemale hoidma, pange tegevuspaika kas mingi asjade hunnik, mis kukub kolinal põrandale, kui kass või koer hüppab. Sel juhul hakkab teie loom kartma seda kohta või asja, mitte teid.


Allikas: Tarbija24

Koertetreener Hollywoodist

08.03.2011

Täna tutvustame teile üht väga hinnatud ja tunnustatud koertekasvatajat Inger Martens'it, Los Angeleses elav ja töötav koertetreener. Teda peetakse üheks parimaks koeratreeneriks, olles populaarne ka mitmete Hollywoodi kuulsuste seas. Inger on küll sündinud Kanadas, kuid tema esivanemad on pärit Eestist, Tallinnast! Inger saab eesti keelest väga hästi aru, natuke keerulisem on tema jaoks rääkimine.
Inger
Inger on suur-suur koeraarmastaja ning armus koertesse juba väikse tüdrukuna, esimene koer tuli nende perre kui ta oli 5 aastane. Kuna Ingeri vanemad ei olnud erilised koeraarmastajad, siis ei pööratud koera treenimisele kunagi tähelepanu. Nii jooksiski ühel päeval koer hooletult majast välja ja jäi auto alla. 12 aastaselt palus Inger oma emalt, et nad võtaksid saksa lambakoera. Kuigi ema oli sellele alguses vastu, nõustus ta tingimusel, et koera tuleb korralikult kasvatada ja treenida. Inger võttis seda ülesannet väga tõsiselt ning läks kolmeks aastaks kooli koerte treenimist õppima. Kümme aastat oli tema seltsiks saksa lambakoer Rex, kes andis talle tohutu kogemuse ning täitis tema unistuse päris oma koerast. Ülikoolis pühendus ta küll psühholoogia õpingutele, aga pärast vastava kraadi kättesaamist otsustas ta oma teadmised ja kire suunata koerte ja inimeste teineteisemõistmise õpetamisele. Nii arendas ta välja oma kasvatusprogrammi, kus ta arendas Pavlovi teooriat, lisas näpuotsaga huumorit ning kasutas seda tehnikat tänapäevase koeraomaniku peal. Ja nagu ta ütleb, ülejäänud on ajalugu. Praegu on Ingeril kodus kaks koera- üks neist on (loomulikult) saksa lambakoer Augie ning teine päästekoer Miss Daisy.

Küsisime Ingerilt ka mõned küsimused koerapidamisest Ameerika Ühendriikides. Ingeri sõnul on lemmikloomapidajate arv viimase 20 aasta jooksul kasvanud kahekordseks. Ameeriklased kulutavad igal aastal rohkem kui 50 miljardit dollarit oma loomade heaolule. Vastavalt hiljutisele koeraomanike uuringule (American Pet Products Manufacturers Association 2009-2010) on Ameerikas umbes 77,5 miljonit koera ning rohkem kui 70% majapidamistes on koer! Võib julgelt öelda, et koer on inimese parim sõber ning nende eest hoolitsetakse ja neid hellitatakse- koerte riided, mööbel, isegi jalutamiskärud koertele on igapäevased aksessuaarid. Teisalt on ka Ameerikas suureks probleemiks hüljatud loomad ning varjupaikades avaneb hoopis teistsugune pilt. Igal aastal satub umbes 6-8 miljonit koera ja kassi varjupaikadesse, kahjuks umbes pooled neist saavad eutanaasiasüsti. Loomade varjupaikadesse sattumisel on mitmeid põhjuseid, üheks neist on Ingeri sõnul suured kennelid, kes kasvatavad tõupaberita koeri. Kuigi inimesed on teadlikud, et sellised koertekasvatused on olemas, müüakse neid ikkagi läbi loomapoodide ja ka internetis. See on riigi poolt vähekontrollitud ala, seetõttu peabki Inger oluliseks koeraomanikke harida ja õpetada, eriti kuna paljud inimesed loobuvad koerast juba ainuüksi halva käitumise pärast, nagu näiteks haukumine või hammustamine.
Rääkides Ingeriga kiipimisest, mis näiteks mitmel pool Eestis (sh Tallinn, Pärnu, Harku ja Saue vald) on koertele kohustuslik, siis Ameerikas on see siiani vabatahtlik. Küll aga leiab Inger, et kiipimine on vajalik, mõlemal tema koeral on kiip, samuti on enamik  varjupaikadest võetud koerad juba kiibitud.

Ingeri blogi leiate aadressilt http://pawsforaminute.com_blog/Blog, kus on veel palju huvitavaid ja vajalikke näpunäiteid koerte treenimisest ning nende eest hoolitsemisest, soovitame lugeda :)

p.s. täispikk intervjuu inglise keeles on samuti üleval pawsforaminute.com blogis.